Jigiga kalastamise nippe on küsitud palju ja siin on nüüd õpetus alustamiseks.
Selles artiklis räägitakse suurtest kalakujulistest, ehk SHAD-jigidest.
PÕHITÕED:
1.Jigi tuleb ujutada. Üle paadi parda rippuv jigi ei püüa kala.
2. Vaata punkti 1.
3. Ära osta esimeseks jigiks kõige suuremat, mida juhtud nägema, kui sa pole kindel, et lähed püüdma kohta, kus on ainult ``need kõige suuremad``
Mõistlik on alustada 7 tolliste ehk umbes 20cm pikkade jigidega. Suuremad jigid tulevad mängu, kui kalad on ülekümpased. Suurte 30cm jigidega ei saa tavaliselt kätte 7-8kg kalu ilma, et oleks lisatud lisakolmikud.
4. Kui sa osta jigid ja raskuspead eraldi, siis küsi, kuidas õieti rakendada raskuspea jigi sisse. Valesti rakendatud jigi ujub halvemini ja kala haakub viletsalt.
5. Kui sa ei tea, kas ostetud raskuspea ja jigikumm sobivad omavahel(liiga suur või väike), siis küsi nõu kaupmehelt.
6. Ole eelarvamusvaba jigi värvide suhtes. Vahest annavad saaki ühed, vahest teised värvid.
7. Ära kasuta jäikasi rullikritvasi jigitades. Nendega ei tunneta hästi ja jigi ujub viletsalt. Kasuta ritvasi testiga 10-20lbs kergemate jigide ja 20-30lbs testiga keskmiste jigide jaoks. Ridvad võiksid olla kesk või kogutoimega ja vähemalt 180cm pikad. Ise olen rahul 240cm pika ridvaga. Lühema ridvaga lähevad nöörid kaaskalastajaga sassi.
8. Ära kasuta köiejämedusi nööre, 0,35 mõõdus nöör on enam, kui piisav. Ise kasutan 0,26 nööri ja ükski kala pole seda puruks tõmmanud. Kui nöör läheb puruks, siis on oma viga või rulli viga. Paksu nööriga püüdes jigi langeb väga aeglaselt ja tunnetus on vilets.
9. Kasuta lipsuks umbes 1,00mm monofiili, mis annab natuke venima ja kaitseb paltuse ja tursa hammaste eest, mida nöör ei anna.
10. Usu jigipüüki. Kui sa ei saa kohe kala, jätka püüki, ära anna kohe alla ja ära vaheta tirgu vastu. Üllatus ootab sind.
11. Ole aktiivne. Jigipüük on mõnus ja kerimiskäsi on kogu aeg töös. Aktiivne kalamees saab saab ikka rohkem ja suuremaid.
12. Kui tülpimus tuleb peale, ära anna alla. Puhka vahepeal, tee kohvipaus, vaata ringi, pildista loodust. Kui sa ei keskendu jigipüüki, siis võtud ja toksud jäävadki, korralikku kala ei saa.
13. Põhja peal hüplev jigi püüab kenasti kive ja usse. Kui tunned, et jigi on põhjas, keri kohe meeter ülespoole. Katsu jälgida põhjaprofiili. Kui sa kalastad niiöelda ülesmäge, ehk liigud sügavamast madalama poole, siis üsna kindlalt jigi jääb astmesse kinni. Allamäge ehk madalamalt sügavamasse liikudes on oht, et omateada püüad põhjapealt turska ja tegelikult on su jigi pooles vees, jälgi loodi. Kõvas voolus katsu aimata, kuskandis su jigi on.
Tehnika erinevatele kaladele.
Saida:
Saidal meeldib olla madalike järskudel servadel 25-80m sügavuses ja vahest ka väga sügaval. Kui lähed madalikule ühele servale püüdma ja lood näitab tühjust, siis ära anna alla, otsi kõik madaliku servad läbi. Viga võib ka olla ajas, tõusu ja mõõna vales hetkes. Üsna tavaline on olukord, kus sõidetakse tund püügipaigale, püütakse tund aega, nullitatakse ja loobutakse. Olukord võib olla hoopis teine kolme või kuue tunni pärast.
Jigitamistehnika saidale:
Jigi lastakse põhja vajuda ja seejärel keritakse pinda nii kiiresti kui võimalik. Kui näed juba pinnas oma jigi, siis uuesti alla laskmine. Saida lööb niimoodi keritud jigit väga meelsasti. Halva võtu korral võib teha väiksemaid pause kerimises. Vahest võib see võte olla väga edukas. Saida jälitab keritavat jigit ja ründab raevukalt alles pausi ajal. Hea võtu korral saab kõige rohkem see kala, kes viitsib kõige rohkem kerida.
Paltus ja tursk:
Paltus elab erinevates kohtades aga kõige lihtsam on teda leida tasase põhjaga aladelt, mida tõusu ja mõõnavesi peseb. Tavaline püügisügavus on 5-30m. Sellistele platoodele tuleb paltus suurtest sügavustest lõunastama ja siis võib ka jigit rünnata.
Paltust võib saada igalt poolt, ka poolest veest, kus ta toitub vahest.
Turska leiab madalikelt, ka alla 10m veest. Tüüpiline tursakoht on madaliku serv sügavuses 20-50m. Vahest võivad tursaparved minna sügavatesse aukudesse üle 100m.Siis on mõistlik vahetada jigi tirgu vastu, kui ei juhtu just olema 400gr jigipäid vähemalt.
Paltuse ja tursa jigitamistehnika:
Jigi lastakse põhja, keritakse üles paar-kolm pööret rulliga ja oodatakse umbes 5sek. Keritakse uuesti paar-kolm rullipööret ja uuesti paus.
Kui on tunda, et kala on jigi kallal, lastakse see tal korralikult kurku neelata. Kui võtud lakkavad, keritakse uuesti paar-kolm rullipööret ja oodatakse.Kui midagi ei toimu, siis lastakse jigi uuesti põhja peale tagasi. Kui on hea võtmine, siis on mats ja kala taga. Kui on vilets võtmine, siis peab kannatlik olema ja ootama, et kala kugistaks mingi aja jigit.
Üldiselt püütakse turska põhjast kuni 10m kõrgemal aga erandina võib tursk olla ka pooles vees.
Paltuse puhul kasutatakse sama, ülalmainitud tehnikat aga selle vahega, et keritakse nii kõrgele, et jigi oleks juba näha ja on kindel, et paltus ei jälita seda. Tihti juhtub, et paltus ujub jigiga kaasa kuni pinnani.
Üldiselt jigidest:
Jigisi müükse erineval kujul. Levinuim variant osta raskuspead ja kehad eraldi. Raskuspeade kaalud on üldiselt 100-500gr vahel ja konksude suurused 6/0 – 10/0 vahel. Kummi müüakse 20, 23, 30cm pikkusena ja üldnimetaja SHAD-jigi nime all. Leidub ka väiksemas mõõdus jigisi. Müüakse ka ülisuuri sirpsabasi ja neid on ka edukalt kasutatud aga minul nendega kogemus puudub.
Müüakse ka valmis jigisi, kus on jigi juba püügivalmis, pea ja kumm koos, raskus kummi sees, tagavarasabad jms nagu näiteks Fladen Conrad Softfish BigWater või Storm Giant Jigging Shad ja ka muid kaubamärke.
Kui osta eraldi raskuspäid ja kummikeresi ja rakendada ise jigi püügivalmis, siis peaks kummi peapoolsest otsast lõikama ära jupikese, et saada parem liibumine pea ja kummi vahel. Võib kasutada ka kiirliimi paremaks kinnitumiseks.Allakirjutanu annab hea meelega nõu.
Need on siis esmased nõuanded jigipüügi alustamiseks. Kui midagi ununes või on juurde küsida, siis andke tulla. See pole jigipüügi piibel vaid minu kogemused. J
Pildil on Kaltsu ja Storskalltaren madaliku tüüpiline turk 7-8kg 2008 aastast.Fladen Conrad oli võitmatu kummilant tursale.
kirjoittanut Petri / Tyrskyturska
Tõlkinud Sepaonu/alvar heiste
Originaalartikkel asub siin
http://www.merikalastus.info/keskustelu/index.php/topic,1863.0.html
