vaata seda suurte jigidega püügijuttu siit
http://www.nordic-sea-angling.se/uk/se_mer/fisketeknik.php
vaata ka seda, kui palju tegelikult suurte jigidega saadakse kalu kalastuspäevikust, vali aasta, kalaliik, sirvi
http://www.nordic-sea-angling.se/uk/se_mer/storfisken.php
Ma proovisin umbes 2006 esimest korda püüda suurte jigidega, ebaõnnestunult, vehkisin ridvaga, peale kümmet minutit ujutamist loobusin kannatamatult, infi jigipüügist liikus sellel ajal jube vähe. Samas ma väikeste jigidega püüdnud alati edukalt alates 2003. Väiksel ja suurel jigil on oluline vahe. Umbes 6 tollisest jigist alates on mingi fenomen, väike kala ei neela seda enam, toksib, ära ei võta.Järelikult on suur jigi suurte kalade püügiks, filter. Aastal 2009 püüdsin esimest korda edukalt suurte kummidega, selleks andis olulise tõuke esimene link. 2010 aastal ma ei lasknud kordagi rauda vette, püüdsin ainult suurte jigidega, ühtegi väikest kala ei saanud.
Ma oma jigipüügi kogemustest ütlen, et
*kui sa tahad palju kala saada, erinevaid liike saada, siis püüa siku ja rakendustega. Raua ja rakendustega saad suuri ja väikseid, ehk mida jumal annab.
*jigiga saab alati koguseliselt vähem kala, kui raua ja rakendustega.
*kui sa tahad ainult suuri kalu saada, püüa suure jigiga.
*kui mitte midagi ei saa jigiga, siis kas kala ei näri, vale kõrgus või suurt kala pole
*alates 6tollisest jigist saab ainult suurt kala
*kui tunned, et nõkitseb jigi kallal, oota, jigi närib teistmoodi, nõkitsebnõkitseb, siis lahmab ära, kui nõkitseb ja ei lahma, siis väike kala
*jigiga ei tohi vehkida, nagu sikuga, vehid, mitte sittagi ei saa, kerge ridvapitsiga nõksutamine on lubatud aga minu kogemus ütleb, et effekti sellel pole.
*soovitan panna igale jigile leadrist lisalipsu ja kolmiku või üheharulise lisakonksu, olenematta sellest, millised konksud originaalis on. Lisalips pannakse nii, et üks kinnituspunkt on kas jigipea aas või landilõks ja lisakonks jigi keres või kere küljes. Kui lips on pikem kalajigist, siis võib keerata ümber kalajigi enne konksu jigisse torkamist või muul moel kinnitamist, näiteks nööpnõelaga jigi sisse torgates(vabalt võib ka ise roostevabast keevitustraadist suurem nööpnõel teha) või peene kummiga või muul moel. Peale kala otsajäämist on kala lisakolmiku või üheharulise konksu otsas ja jigi on eraldi, selline rakendus on ka hea selles mõttes, et kala ei lõhu jigit.
*Pane alati leader ka jigist ülespoole, ehk ridva poole, umbes 0,5-1m.
*jigitamisel on kaks tehnikat
1.lased põhja, kerid vähemalt meetri üles ja hoiad, mitte midagi ei tee, jigi ujub lihtsalt järgi ise, aegajalt võid kontrollida, et kui kõrgel põhjast jigi on. Kui meeter põhjast midagi ei toimu, siis võid muuta sügavust, näiteks 5m põhjast või muu sügavus ja las ujub seal järgi.
2.aktiivne ujutamine, lased jigi põhja, paar rullikeerdu üles, paus 1-5sek, 2-5 keerdu üles, paus 1-5sek jne kuni selle ajani, et näed jigit ja seda, et keegi järgi ei tule jigile. Tavaliselt sellise püügi käigus selgub ka parim sügavus, kus kala närib. Sellise püügiga on mul tulnud kalu uskumatult kõrgelt, näiteks 1/3-1/4 kogu sügavusest pinna poolt.Sissekerimise ja pauside takt on suundaandev, ole loominguline ja proovi ka erinevaid jigisi.
*Trikk 1.lased jigi põhja, kerid nii kiiresti kui võimalik jigi pinda, kordad seda paar korda. Sellise kerimise peale otsa tulnud kollid lahmavad hästi. 2.kerid mõõduka kiirusega üles, võid mõned pausid teha, kordad. 3. lased jigi alla pidurdades rulli pooli
Ma kiire üleskerimisega vahest õnnelikuks saanud, tasub proovida aegajalt.
See jigitamise teema on arenev ala, pole ühest tõde ega lõplikku valemit.
| |
